Keskkond

Looduskeskkond Järvakandis

Järvakandi asub väikesel ja kompaktsel territooriumil (485 ha), mille suurimaks loodusvaraks on mets. Valla lääneosas asub suur metsamassiiv, mis Järvakandi valla haldusterritooriumi lõppedes piirneb rahvusvahelise tähtsusega rohevõrgustiku tugiala (T7). Valla territooriumist põhjas ja lõunas paiknevad rohevõrgustiku koridori K8 osad. Valla põhjaosast voolab läbi Nurtu jõgi. Samuti asub Järvakandi valla vahetus läheduses Nõlvasoo hoiuala, mille kaitse eesmärk on nõukogude direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), rohundirikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soolehtmetsade (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*)kaitse. Hoiuala asetseb ühtlasi rohevõrgustiku tugialal T8.

Lisaks lääneküljele piirab lai metsamassiiv valda lõunast ja loodest. Kuigi geobotaaniliselt kuulub Järvakandi vald Vahe-Eesti rabade ja lodumetsade rajooni, on siinsed metsad laanemetsad. Järvakandi põhiliseks metsakultuuriks on kuusk. Kuusik võib üle minna männimetsaks, kuid esineb ka segapuistuid. Raiesmikel vohab metsvaarikas. Kunagi oli territooriumi valitsenud tammemetsad, mille jäänukiks on üksikud tammesalud ja ajalooliseks tõestuseks turbatootmisel Nõlvasoost välja kaevatud tammetüved.

Järvakandi valla haldusterritooriumil kaitstavaid loodusobjekte ei asu.

Järvakandi Vallavalitsuse ja Vallavolikogu üheks eesmärgiks on säilitada Järvakandile omane  mitmekesine looduskeskkond, samal ajal mitte pärssides valla  majanduslikku arengut. Et neid eesmärke saavutada on vaja kogu vallarahva ning nende külaliste heaperemehelik suhtumine ümbritsevasse.