E-arved

Järvakandi Vallavalitsuse e-arvete aadress:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Uudised

JÄRVAKANDI PÄÄSTEKOMANDO PAKUB TÖÖD PÄÄSTJALE

Teisipäev , Dets 12 2017
29

OÜ Järvakandi Kommunaal annab teada

Esmaspäev , Dets 11 2017
44

Volikogu 13.12.2017

Esmaspäev , Dets 11 2017
32

Sihtrühmapõhise toote arendamise ja turundamise koolitused

Teisipäev , Nov 21 2017
105

Aasta vahetamise pidu Järvakandi Kultuurihallis

Esmaspäev , Nov 20 2017
189

Järvakandi Igainimese Jõulupidu - 30

Esmaspäev , Nov 20 2017
183

Jõululaat Järvakandi Kultuurihallis

Esmaspäev , Nov 20 2017
167

Klaverikontsert

Esmaspäev , Nov 20 2017
94

Oluline informatsioon seoses haldusreformiga!

Kolmapäev , Nov 15 2017
237

Tantsuetendus Järvakandi Kultuurihallis

Kolmapäev , Nov 15 2017
114

Digikonna projekt külmutatakse

Esmaspäev , Nov 13 2017
138

Volikogu 15.11.2017

Reede , Nov 10 2017
242

Järvakandi lasteaed Pesamuna kuulutab välja konkursi rühmaõpetaja ametikoha täitmiseks.

Kolmapäev , Nov 08 2017
168

Järvakandi vald moodustati 1866. aastal Vallaseaduse alusel. Valla õigused hakkasid kehtima sama aasta 1. oktoobrist alates. Eestis tekkis siis kokku ca 1100 valda. 1890 aasta reformi käigus kahanes valdade arv ca 400 omavalitsuseni. Eesti Vabariigi president Konstantin Päts kirjutas vallapiiride muutmise otsusele alla 7. oktoobril 1938. aastal, seadus jõustus 1. aprillil 1939 ning senisest 369 vallast moodustus 248 valda. Järvakandi vald jätkas Harjumaa lõunapoolseima vallana. Meie omavalitsustena olid naabriteks olid lõunakaarest alates Kaisma, Velise, Raikküla, Rapla, Kehtna ja Lelle vallad.

Järvakandi alev on välja kasvanud 1879. aastal Järvakandi valla lõunasoppi Isakõnnu küla, mida on kirjasõnas esmamainitud 1412. aastal, maadele rajatud klaasikojast ja selle ümber kujunenud töölisasulast. Ajalooline Järvakandi vald, territooriumiga 162 km2, kuulus kuni 1950. aastani Harjumaa koosseisu, kusjuures 1945. aastal eraldati territooriumist iseseisva administratiivse üksusena Järvakandi alev pindalaga 4,83 km2. Nõukogude ajal loeti Järvakandi alev Rapla rajooni suurimaks aleviks [ENE 1995, kd 8, lk32], võrdluseks Rapla alev 4,6km2, Märjamaa alev 4,1km2, ja Kohila alev 3,5 km2.

1950. aastal jagati Järvakandi vald Raikküla, Kehtna ja Tehaste külanõukogu vahel. Tehaste külanõukogu moodustati Ahekõnnu, Selja ja Nõlva küladest ja liideti juba 1954.aastal Eidapere külanõukoguga. Tänase Järvakandi territoorium moodustab 3% ajaloolisest vallast. Aastatel 1951—1962 kuulusid Järvakandi alev ja selle lähikülad Ahekõnnu, Nõlva ja Selja ja alev Vändra rajooni kooseisu ning alates 1963. aastast Rapla maakonna (endise rajooni) koosseisu.

Järvakandi alev asub Eesti geograafilisest keskpunktist (Rõusa lähedal) ca 20 km kaugusel. Rapla keskusesse on meilt umbes 30 km, Tallinna veidi üle 80 km ja Pärnusse 60 km.

Lähinaabriteks on  Kehtna, Vändra, Raikküla ja Märjamaa vallad ning Vändra alev. Järvakandi valda läbib Tallinn - Rapla - Kergu - Vändra vabariikliku tähtsusega maantee, mis Alustes ühineb Rakvere - Pärnu maanteega.

Järvakandi alev on alates 1991 aastast Eesti Linnade Liidu liige ja 1992 aastast Raplamaa Omavalitsuste Liidu Liige.

Järvakandi alev nimetati ümber Järvakandi vallaks alates 1. jaanuarist 1999.a.

Järvakandi vallale omistati 2006.a. "Euroopa Liidu Vastutustundliku Ettevõtluse Toetaja 2005" tiitel.
Järvakandi vald kuulub LEADER programmi raames MTÜ Roheline Jõemaa Koostöökogusse

Lühidalt tutvustuseks Järvakandit tuntuks teinud klaasitootmise ajaloost. 1879. aastal rajati siia klaasivabrik pudelite- purkide tootmiseks. Asukoha valikul olid ilmselt määravaks kohalike toorainete olemasolu ja kütteks vajaliku metsamaterjali rohkus. 1895. aastast hakati tootma Järvakandile aastaid kuulsust toonud lehtklaasi. Tootmine toimus käsitsi puhutud klaassilindreid lõõmutusahjus lahti lõigates ning vastava roobiga tahvelklaasiks siludes.

Asula tänane pale hakkas kujunema aastatel 1928-1932, kui insener Gerhard Eugen Lukk rajas siia Järvakandi Tehased, mis koosnes Baltikumi võimsamast mehhaanilisest lehtklaasivabrikust ja puidutöötluskompleksist koos jõujaama, Järvakandi-Eidapere raudteega ja abitsehhidega. Lehtklaasist müüdi ca 80% peamiselt Skandinaavia ning Inglismaa ja tema asumaade turgudele  kuni Austraaliani välja. Puidutööstuse toodangust - höövellauad ja kastilauad - läks ca 90% Inglismaa turule. Nõukogude ajast tõid üleliidulist kuulsust Järvakandile siin toodetud klaasist kõrgepingeisolaatorid. Puidutsehhis valmistatud toodangust moodustasid suurema osa  kokkupandavad majad, mööbel ja uksed-aknad.   

Taasiseseisvunud Eestis Tehaste tootmise erastamine kõige paremini ei läinud. Taustuuringuta ja turuväärtuselt allahinnatud lehtklaasvabriku andmine USA perefirmale tõi loodud ASle GGI Eesti kiire pankroti ja 1995. aastal 100 aastat Järvakandile kuulsust toonud lehtklaasi tootmise lõpetamise.
Hästi läks klaasisolaatorite tsehhi baasil siia 1991.aastal Kalle Uiboupini juhtimisel loodud klaastaarat tootma hakanud AS- il Järvakandi Klaas. Aktsiate omanikuks on maailma üks tuntumaid klaastaara tootjaid Owens- Illinois, kes omab 21 riigis 81 tehast kokku üle 24 000 töötajaga. Tehaste Järvakandi Klaas nimi on muudetud O-I Production Estonia AS, kes oma kahe klaasivanni ja nelja tootmisliiniga toodab aastas 60- 70 tuhat tonni klaastaarat, millest ca 90% müüakse välisturgudele.

Järvakandi puidutöötlemise traditsioonide jätkajaks on OÜ Järvakandi Puidutehas.

Järvakandi klaasitootmise ajaloo ja traditsioonide hoidjaks on Järvakandi Klaasimuuseum koos Klaasistuudioga.

Järvakandi alev väärib Eestimaa klaasipealinna nime ja on elamisväärne koht, kus kõik eluks vajalik - töökohad, teenindus, kultuuriasutused ja sportimisvõimalused on olemas. Spordielu liidriks on vibuklubi Ilves, kelle vibusportlased on osalenud mitmetel olümpiamängudel.

 

Järvakandi vallas on elanud, töötanud või koolis käinud.

Haridustegelased Johannes Särekõnnu ja Kalju Luts.

Ühiskonnategelased Tõnu Saar ja Harri Taliga.

Majandustegelased ja ettevõtjad. Eugen-Gerhard Lukk, Ando Lillioja, Kalle Uiboupin ja Tiina Mõis.

Kirjanikud Aino Pervik ja Juhan Paju.

Näitlejad Katrin Karisma- Krumm, Ivo Eensalu ja Helvin Kaljula.

Muusikud Riho Sibul, Kristo Rajasaare ja Hans Medell.

Sportlased ja sporditegelased Oliver, Endel ja Valve Puri, Jaan Mürk, Toomas ja Raul Kivilo.


Tere tulemast Klaasipealinna!

Kontakt

Vallamaja lahtiolekuajad:
E-N 08.00-17.00 (lõuna kell 12.00-12.45)
R 08.00-15.00 (ilma lõunata)

Raamatupidamise vastuvõtuajad:
K 09.00-12.00, 13.00-17.00
R 09.00-15.00

Aadress:
Järvakandi Vallavalitsus
Tallinna mnt 17
79101 Järvakandi

Reg. nr. 
75020998

Telefon: +372 48 94 710

E-mailjarvakandi@jarvakandi.ee

Google Map kaart