Järvakandi Lasteaed Pesamuna õppekava on töövahend, mis suunab meie lasteaias käivate laste õppe-kasvatusprotsessi.

Ă•ppekava sisuks on:

 

  • õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid
  • õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted
  • õppe- ja kasvatustegevuse korraldus
  • RĂĽhma õppe ja kasvatustegevuse kavandamine
  • õppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad (eesmärgid, sisu ja õpitulemused)
  • erivajadustega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus
  • lapse arengu hindamise põhimõtted ja korraldus
  • kooliks ettevalmistamise põhimõtted
  • koostöö lastevanematega

 

Lasteaia põhiülesanne on lapse ealisi, soolisi, individuaalseid vajadusi ja iseärasusi arvestades:

 

·         Luua võimalused ja tingimused selleks, et lapsest kujuneks terviklik isiksus, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav ja keskkonda väärtustav;

·         Hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut.

 

Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärk on lapse kehaline, vaimne ja sotsiaalne, sealhulgas kõlbeline ja esteetiline areng ning eelduste kujunemine igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks.


Selleks lasteaed:

  • Loob lapsele arengut soodustava keskkonna; tagab turvatunde ja eduelamuse ning toetab lapse loomulikku huvi hankida teadmisi, saada kogemusi ĂĽmbritsevast elust, loodusest ning ĂĽhiskonna nähtustest;
  • Väärtustab eesti rahvus- ja kultuuritraditsioone, eesti keelt ja eesti meelt; austab ja peab lugu oma kodukohast;
  • Soodustab lapse kasvamist aktiivseks, vastutus- ja otsustusvõimeliseks inimeseks, kes on kaasinimesi arvestav, teiste suhtes avatud, koostöövalmis ning kes suudab käituda ĂĽldtunnustatud käitumisnormidele vastavalt;
  • Toetab last ĂĽmbritseva maailma mõistmisel, oma koha leidmist selles ja tervikliku maailmatunnetuse kujunemist;
  • Suunab lapse arengut, toetab ja abistab vanemaid õppe- ja kasvatuskĂĽsimuste lahendamisel, vajadusel nõustab neid.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted

  • Lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine;
  • Lapse arengut soodustava keskkonna loomine;
  • Lapsele turvatunde ning eduelamuste tagamine;
  • Mängu, kui lapse põhitegevuse kaudu mõtlemis– ja probleemilahendamisoskuste, eneseväljendus-, koostöö- ja suhtlemisoskuste, empaatiavõime ja iseseisvuse arendamine;
  • Ăśldõpetuslikest põhimõtetest lähtumine;
  • Kodu ja lasteasutuse koostöö;
  • Humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
  • Eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ning teistest rahvustest laste kultuuri eripära arvestamine.
  • Lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevus vastava päevakava alusel, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste vabategevused ja lasteaiaõpetaja kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

 

Pedagoogilises tegevuses kehtib ühtse vastutuse printsiip ehk osalusteooria, kus kõik lasteaia töötajad vastutavad iga konkreetse lapse elu, tervise ja arengu  eest.

Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

Järvakandi Lasteaed Pesamuna õppe- ja kasvatustöö aluseks on koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava alusel koostatud Järvakandi Lasteaed Pesamuna õppekava. Sellest lähtuvalt koostatakse igas rühmas rühma aasta tegevuskava.

Õppe- ja kasvatustöö lasteaias toimub kuuplaani alusel. Eesmärgid seatakse kindlat kuud silmas pidades. Nädalas kajastuvad konkreetsed õpiülesanded erinevates valdkondades. Kuu- ja nädalaplaanid on üles ehitatud kindlale teemale (või teemadele), mida lõimitakse kõikide tegevusvaldkondadega. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi.

Kuu teema ja eesmärgid on valdkonnast „Mina ja keskkond” ning eesmärgid saavutatakse valdkondades seatud eesmärkide ja tegevuste kaudu.

Õppe- ja kasvatustegevus tugineb rühma päevakavale, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel arvestab pedagoog iga  lapse arengutaset, vanust ning lapse huve. Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest – lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Õppe- ja kasvatustegevus seotakse eelkõige kodukoha looduse, inimeste ja asutustega. Õpitavaga (objektid, nähtused) tutvutakse loomulikus keskkonnas.

Tegevuste arvuline jaotus nädalas

 

SĂ•IMERĂśHM

NOOREM RĂśHM

KESKMINE RĂśHM

VANEM RĂśHM

Mina ja keskkond

1x

1x

2x

2x

Keel ja kõne

1x

2x

3x

4x

Matemaatika

1x

1x

1x

1x

Kunst

1x

1x

2x

3x

Liikumine

2x

3x

3x

3x

Muusika

2x

2x

2x

2x

Terviseõpetus

1x

1x

1x

1x

 

Ajaliselt on määratud muusikategevuste, liikumistegevuste ja terviseõpetuse ajad. Rühmade õppe- ja kasvatustegevustes otsustavad rühma õpetajad õppetöö läbiviimise aja nädala lõikes.

Tegevusi planeeritakse nii, et lapsel oleks võimalus teha valikuid. See õpetab last iseseisvalt tegutsema, oma tegevust korrigeerima ja tegevuse tulemuste eest vastutama.

Kuue- kuni seitsmeaastaste laste päevakavas on tegevusi, mis soodustavad sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu pööratakse psüühiliste protsesside arendamisele (taju, mälu, mõtlemine), samuti õppimise alusoskuste kujundamisele (vaatlemis-, kuulamis-, võrdlemis-, järjestamis-, loendamis-, mõõtmis-, rühmitamis- ja modelleerimisoskus).